| Information | |
|---|---|
| has gloss | (noun) winged or wingless dipterans: louse flies Hippoboscidae, family Hippoboscidae |
| has gloss | eng: __NOTOC__ Hippoboscidae, the louse flies or keds are obligate parasites of mammals and birds. In this family there are winged species which can fly at least reasonably well, as well as others with vestigial or no wings which are flightless and highly apomorphic. As usual in their superfamily Hippoboscoidea, most of the larval development takes place within the mother's body, and pupation occurs almost immediately. |
| lexicalization | eng: family Hippoboscidae |
| lexicalization | eng: Hippoboscidae |
| lexicalization | eng: Louse flies |
| subclass of | (noun) any of the arthropods arthropod family |
| Meaning | |
|---|---|
| German | |
| has gloss | deu: Lausfliegen (Hippoboscidae) stellen eine Familie der Zweiflügler (Diptera) dar. Innerhalb dieser werden sie den Fliegen (Brachycera) zugeordnet. |
| lexicalization | deu: Lausfliegen |
| Estonian | |
| has gloss | est: Raudkärblased (Hippoboscidae) on väike umbes 100-liigiline sugukond äärmiselt spetsialiseerunud imetajate ja lindude ektoparasiite. Eestis kohatavaid raudkärblasi on kümmekond. Raudkärbeste keha on lai ja lame, tiivad on tihedalt keha vastu surutud või puuduvad hoopis. Kehakatted on raudkärblastel väga tugevad. Pikad hambuliste küünistega varustatud jalad aitavad putukal liibuda kindlalt karvadesse, sulestikku või nahale, et seal siis verd imeda. Raudkärblased toituvad ainult peremehe verest. Vastsejärk on raudkärblastel praktiliselt olematu, vastne teeb kogu arengu läbi emalooma kehas ja nukkub kohe pärast sünnitamist. Vastsed sünnivad ükshaaval, seetõttu pole raudkärbeste viljakus eriti suur. Lindudel parasiteerivad liigid võivad edukalt elada mitmel linnuliigil, imetajatel elavad liigid aga on tavaliselt monofaagsed. Nii elab hobuse-raudkärbes (Hippobosca equina) ainult hobustel, lamba-raudkärbes (Melophagus ovinus) vaid lammastel. Raudkärblaste hulka kuulub ka põdrakärbes (Lipoptena cervi), keda suve lõpul on Eesti metsades paljud kohanud. |
| lexicalization | est: Raudkärblased |
| Finnish | |
| has gloss | fin: Täikärpäsiin (Hippoboscidae) kuuluu Suomessa 9 lajia. Ne ovat litteitä sitkeänahkaisia 6–8 millimetrin mittaisia verenimijöitä. Naaraat synnyttävät kerrallaan yhden täysikasvuisen koteloitumisvalmiin toukan. Täikärpäset ovat kaikki lämminveristen eläinten loisia, jotka ovat sopeutuneet elämään tietyllä isäntäeläimellä. Lintujen täikärpäsiä on Suomessa useita lajeja. Hevosen täikärpänen (Hippobosca equina) oli Suomessa ennen yleinen, mutta kuuluu nykyään uhanalaisiin eläimiin. Lampaalla esiintyy lampaan täikärpänen (Melophagus ovinus). Ihmistäkin häiritsemässä muiden isäntien kärpäslajit saattavat vierailla satunnaisesti, mutta poistuvat pian havaittuaan virheensä. Tosin hirvikärpänen saattaa pistää ihmistäkin kipeästi ja voi aiheuttaa pitkällisiä tulehtuneita paukamia. |
| lexicalization | fin: Täikärpäset |
| French | |
| has gloss | fra: Les hippoboscidés (Hippoboscidae) forment une nombreuse famille d'insectes diptères piqueurs et hématophages, ailés ou aptères, qui parasitent les oiseaux ou les mammifères. Cette famille comporte plus de 200 espèces. |
| lexicalization | fra: Hippoboscidae |
| lexicalization | fra: Hippoboscidé |
| Hungarian | |
| has gloss | hun: A kullancslegyek (Hippoboscidae) madarak és emlősök ektoparazitái. Egyes fajai szárnyatlanok, mások csökevényes szárnyakkal bírnak, megint mások viszont jó repülők. Vannak háziállatokon élő fajaik, mások vadon élő madarak vérszívói. Lárvális fejlődésük nagyrészt az anya testén belül zajlik, a megszülető lárvák azonnal bábozódni kezdenek. A bábok rendszerint gazda fészkében fejlődnek, esetleg egyes hosszabb szőrű emlősök esetében a gazda szőrzetében találhatók. A bábból kikelő imágó alkalmas gazdaállatot keres, majd annak szőrzetében vagy tollazatában él. Vérszívásukkal mikrobiális élősködőket is terjeszthetnek. |
| lexicalization | hun: Kullancslegyek |
| Georgian | |
| has gloss | kat: ბუზარასებრნი (Hippoboscidae), ბუზების ოჯახი. აქვთ ქიტინით დაფარული 3-12 მმ სიგრძის ბრტყელი სხეული, მჩხვლეტ-საწუწნი პირის აპარატი. უმრავლესობას ფრთები არა აქვს. ოჯახი აერთიანებს 20 გვარს, რომელშიც შედის 150 სახეობა. გავრცელებულია ყველა კონტინენტზე. ბუზარასებრნი, როგორც წესი, ცხოვრობენ პატრონის ბეწვსა და ბუმბულში. პარაზიტობენ როგორც შინაურ (ძროხა, ცხვარი, ცხენი, აქლემი, ძაღლი), ისე გარეულ (ირემი, შველი, ღორი) ძუძუმწოვრებსა და ფრინველებზე. ზოგჯერ მნიშვნელოვანი ზიანი მოაქვს. |
| lexicalization | kat: ბუზარასებრნი |
| Korean | |
| has gloss | kor: 이파릿과(Hippoboscidae)는 파리목의 한 과이다. 이와 비슷하게 생겼다. 날개가 퇴화한 것이 많으며, 주로 동물에 붙어 피를 빨아먹는다. |
| lexicalization | kor: 이파리과 |
| Dutch | |
| has gloss | nld: Luisvliegen (Hippoboscidae) zijn een familie van insecten uit de orde vliegen en muggen of tweevleugeligen (Diptera). |
| lexicalization | nld: luisvliegen |
| Norwegian | |
| has gloss | nor: Lusfluer (Hippoboscidae), er en gruppe (familie) av fluene (Brachycera), som sammen med mygg (Nematocera) utgjør tovingene (Diptera). Lusfluer er parasitter og lever av blod fra virveldyr, og er en litt spesiell familie av fluer og som skiller seg ut fra alle de andre fluer. De snylter på fugler og pattedyr, fem av artene er parasitter på fugl. De tre andre artene på pattedyr. Navnene sauelusflue, hestelusflue og hjortelusflue forteller om hvilke vertsdyr lusfluen er parasitt på. Begge kjønn suger blod. De lever i nærheten av skog. Det er 8 norske arter. |
| lexicalization | nor: lusfluer |
| Russian | |
| has gloss | rus: Кровососки — семейство двукрылых насекомых. Распространены всесветно. Специализированные кровососущие паразиты теплокровных. Около 200 видов. |
| lexicalization | rus: Кровососки |
| Media | |
|---|---|
| media:img | CrataerhinaPallida.jpg |
| media:img | CrataerinaPallidaKlausRoggel01.jpg |
| media:img | Fly June 2008-2.jpg |
| media:img | Lausfliege 2.gif |
Lexvo © 2008-2025 Gerard de Melo. Contact Legal Information / Imprint
